Filter
Top Products
TÖÖVÕTTED
Estonian – 297
Põhiline lõikamistehnika
Vähenda pöördeid tühikäigule peale igat tööoperatsiooni. Kui
mootor töötab täiskäigul pikemat aega ilma koormuseta, võib
tekkida raskeid mootorivigastusi.
Muru pügamine trimmeripeaga
Pügamine
• Hoia trimmeripea veidi kõrgemal maapinnast ja kalluta
seda. Lõikav osa on jõhvi ots. Lase jõhvil töötada omas
taktis. Ära kunagi sunni jõhvi lõigatavasse materjali.
• Jõhv eemaldab kergesti rohtu ja umbrohtu seinte, aedade,
puude ja peenarde äärest, aga võib ka samas vigastada
puude ja põõsaste tundlikku koort ning aiaposte.
• Vähendamaks taimestiku vigastusi, lühenda jõhv 10-12
cm pikkuseks ja vähenda mootori pöördeid.
Kõplamine
• Kõplamisega eemalda kogu soovimatu taimestik. Hoia
trimmeripea veidi körgemal maapinnast ja kalluta seda.
Lase jõhvil lüüa vastu maad puude, tulpade, sammaste
jms läheduses. NB.! See tehnika suurendab jõhvi kulumist.
• Töötades vastu kive, tellist, betooni, metallaedu jne, kulub
jõhv kiiremine ja seda peab ette andma tihedamini, kui
kokkupuutes puude ja puuaedadega.
• Pügamisel ja kõplamisel tuleb gaasi vähendada, et jõhv
peaks kauem vastu ja trimmeripea vähem kuluks.
Lõikamine
• Trimmer on ideaalne lõikamiseks paikades, kuhu tavaline
niiduk ligi ei pääse. Hoia lõikamisel jõhv maaga
paralleelselt. Ära suru trimmeripead vastu maapinda, kuna
see võib vigastada muru ja seadet.
• Väldi normaalsel lõikamisel trimmeripea pidevat kontakti
maapinnaga. See võib vigastada ja kulutada trimmeripead.
Pühkimine
• Pöörlevat jõhvi võib kasutada kiireks ja lihtsaks
pühkimiseks. Hoia jõhv maapinnaga paralleelselt ja liiguta
seadet edasi-tagasi.
• Lõikamisel ja pühkimisel pead töötama täisgaasil, et
saavutada head tulemust.
!
ETTEVAATUST! Mõnikord jäävad oksad,
rohi või puud kaitse ja lõikeosa vahele
kinni. Puhastamise ajaks seiska alati
mootor.
!
ETTEVAATUST! Tugeva vibratsiooniga
töötamine võib põhjustada vereringe- või
närvikahjustusi, eriti neil, kel on
vereringehäireid. Pöördu arsti poole, kui
ilmneb nähte, mis võivad olla
vibratsioonist põhjustatud. Sellisteks
nähtudeks on näiteks muudatused nahas
või nahavärvis, surin, nõelatorked,
tundetus, nõrkus, värvimuutused nahal.
Nimetatud nähtused esinevad tavaliselt
sõrmedes, käelabades ja randmetes. Oht
on suurem külma korral.